Vaadates situatsiooni täna, on tavaliselt kasutusel kaks meetodit – kas kogutakse kõik paberid ühte suurde mappi ning ehk kirjutatakse ka käsitsi üles kus või millal midagi jälle tegema peaks või on kellelgi vastutaval inimesel üks Exceli fail, kus iga auto kohta mõned read.
See süsteem toimib seni, kuni paberikuhi on kindlas kohas või Exceli fail ei hävi või ei teki mitmeid koopiaid, mille puhul lõpuks enam keegi kindel pole, missugune see päris õige on. Samuti kaasneb seesuguste majapidamistega alati väike risk ja sõltuvus selle majapidamise peremehest – kui peaks temaga midagi juhtuma, võib kõik uppi lennata.
Kõikidel sõidukiga seotud hooldustöödel on aga mõned ühised jooned – neid peab tegema kas mingil kindlal kuupäeval või mingi kindla läbisõidu järel. Kui kuupäevalisi tegevusi saab aidata meeles pidada kas Outlook või lihtlabane kalendrisse sodimine, siis läbisõidu puhul see enam nii kerge pole.
Seepärast oleks mõistlik koondada seesugused tegevused kõik ühte kohta mis tunneb nii kalendrit kui kella ning loeb ka autode läbisõite – sinu GPS-jälgimisteenusesse. See annab suure hulga eeliseid senise paber-pastakas või üksik-Exceli-fail meetodi ees.
Missugune on hoolduspäevik GPS-jälgimisteenuses?
- GPS-jälgimisteenuse abil saate märguandeid kas e-posti või SMSi teel peatselt tehtavast hooldustööst – see annab võimaluse selleks valmistuda (tellida vajalikud varuosad või panna kinni aeg teeninduses). Juhus, et mõnd kuupäeva või sõidulimiiti kogemata ületatakse, kahaneb märgatavalt.
- Informatsioon hooldustööde kohta on jagatud kogu ettevõtte kasutajate vahel – kõik kellele on vastav ligipääs antud, saavad näha tehtud ja tegemata tööde nimekirja ning niimoodi saab silmanurgast olukorral pilku peal hoida kas juhtkond või sõiduki igapäevane kasutaja ise.
- Saab näha allesjäänud ressursse. Näiteks märgata, et veokit pole mõtet nädalasele ja mitmete tuhandete kilomeetrite pikkusele ringile saata, sest hoolduseni on jäänud näiteks vaid paartuhat kilomeetrit. Samuti võimaldab seesugune süsteem hooldustöid paremini planeerida ning kahandada sõiduki rivist väljas oleku aega kuni vaid tööde teostamiseks vajaliku miinimumini.
- Hooldustöödele on lisatud protsessihaldus – enam pole tegemist lihtsalt kuhugi kritseldatud ridadega vaid selgelt eristuvate sammudega kogu hooldustöö protsessis – töö on kas märguande ootel, tegemata, tegemisel või tehtud.
- Jääb selge hooldusajalugu – on lihtne minna ajas tagasi ning vaadata millal ja mida mõne sõiduki puhul tehtud sai.
Näide digitaalsest hoolduspäevikust
(eeldusel, et kuupäev on 12.11.2011 ning sõiduki odomeeter näitab 651’000):
Mida toob tulevik?
Kui nimetatud asjadest jääb väheks, et kogu hooldispäeviku pidamine oma GPS-teenusesse ümber kolida, siis lähiaastad annavad selleks kindlasti veel enam põhjust. Peagi jõuavad nii sõidukitootjad kui sõidukitesse paigaldatavad seadmed rääkima nii palju ühist keelt, et ka tavaline jälgimisseade saab teada mootori ning muude oluliste sõiduki osade veakoode ning oskab selle informatsiooni hoolduste eest vastutava inimeseni toimetada.
Teine loogiline käik selles valdkonnas on info kulgemine enam mitte läbi ettevõtte palgal oleva hooldusjuhi vaid hoolduspartneri kätte, kes oma klientide hoolduste problemaatikaga ettevaatavalt tegeleb ning seeläbi saab pakkuda kliendile mugavamat teenust ning mahtude kasvades ka konkurentsivõimelisemat hinda.