13
Apr
GPS-jälgimine eile, täna, homme
Artikli lühendatud versioon avaldati Äripäeva logistikalisas 13. aprillil 2011 a.
Telemaatikaturu kujunemine lähiminevikus
Kuigi juhtimiskeskusega ühendatud autoarvutite ning GPS-jälgimise esimesed lahendused rakendati eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel, algas selle tehnoloogia laialdasem levimine toimuma viis kuni kümme aastat tagasi. Tänaseks võib tuua ilmselgeid paralleele mobiiltelefonide jõudmisega sõidukite abil erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõtete igapäevaellu. Ilma saavad vaid vähesed ning ilmselt needki enam mitte väga kauaks. Seda kinnitab ka ühe maailma juhtiva telekommunikatsiooni-uuringute ettevõtte Berg Insight läbi viidud uuring, kus seisab, et alates 2007. aastast algas jõudsa kasvu periood ning GPS-lahendusi pakkuvad ettevõtteid, kes suudavad tänaseks möödunud aastad jätkuvalt arendustöösse investeerides üle elada, ootab üha elavnev turg kogu Euroopas (kasv 15-20% aastas), mille transpordivajadustest kuni kolmveerandi rahuldab maanteetransport.
Möödunud aastatel andsid kogu telemaatikaturul tooni eelkõige kogu valdkonna uudsus ning sellega kaasnevad võrdlemisi kõrged seadmete hinnad ja teenuste tasud ning täislahendusi suutsid pakkuda vaid suured –s pea iga veokitootja arendas välja oma suletud ning tarbijale võrdlemisi kalli süsteemi (näiteks Volvo Dynafleet või Mercedes Fleetboard). Tänaseks on igas riigis sõltuvalt turu suurusest 3 – 10 tõsiseltvõetavamat pakkujat, kes konkureerivad veokitoojate süsteemidega eelkõige madala soetusmaksumuse, avatuma tarkvaralise platvormi ja faktiga, et pakutav GPS-lahendus on pakkuva ettevõtte põhiäri, mitte veoki soetajale nn pehmet väärtust lisav tegevussuund.
Miks ja mida jälgida?
Jälgimislahenduse rakendamise esimeseks initsiatiiviks transpordiettevõtetes on olnud Lääne-Euroopas 2000ndate esimesel ning Ida-Euroopas teisel poolel „esmaste teismeliselolluste“ väljajuurimine, nagu näiteks sõiduki lubamatult suur tarbimine iseenda hüvanguks, lihtsalt logelemine või rumalus selle kasutamisel (valed sõidumarsruudid), millele nõukogude taustaga riikides lisandus kindlasti ka levinud kütusevarguste probleem. Teenuskeskkond on olnud pigem reaktiivne – tegeletakse juba juhtunud ning lihtsasti tuvastatavate probleemidega.
Täna võib aga märgata, et kogu valdkond on „täisealiseks“ ja mõistlikuks saamas – üha konkurentsivõimelisemaks on muutumas teenusepakkujad, kes ei fokusseeri oma tarkvara mitte logardi-päti püüdmisele vaid kogu kliendi ettevõtte efektiivsust tõstvatele vahenditele ning seda proaktiivselt – valmistades ette paremat homset. Näitena sellest võib tuua üha kasvava nõudluse paremate planeerimise- ning koostöövahendite järele: küsimused
- „kuidas kulutada vähem sõidukeid, kilomeetreid ja aega kõikidesse vajalikesse teeninduspunktidesse jõudmiseks?“,
- „kuidas olla kindel, et juht talle usaldatud vahendit kõige optimaalsemalt kasutab?“ või
- „kuidas ma saan rakendada oma tarbitavat teenust oma tellijate-tarnijate hüvanguks?“
on muutumas pea igapäevaseks, ning paljud transpordifirmad on juba loobumas sellisest kunagisest kohustuslikust võimalusest nagu kütuse mõõtmine paagis (tabamaks palgalisa teenivat sõidukijuhti), sest nad on mõistnud, et investeeringud efektiivsusesse on kokkuvõttes oluliselt tulemuslikumad.
Lihtne näide: kui kütuse kõrvalepanek ühes kalendrikuus ulatub koguni saja liitrini (200-300 läbimata kilomeetrit), siis moodustab see kogukulust-kilomeetritest maksimaalselt 3%. Küll aga siinkohal ka selle meetme (kütusevarguste tabamine) efektiivsus lõppeb. Parema planeerimise, juhioskuste lihvimise ning efektiivsema juhendamise potentsiaal on tulu tõstmise ning kulu langetamise summana kolm kuni kuus korda suurem.
Lisaks rahas enamvähem üksüheselt mõõdetavatele väärtustele on juba mitu aastat Lääne-Euroopas trendiks kujunenud roheline mõtlemine (Frost & Sullivan 2010), mis otseses mõttes tähendab vähem sõidukite kahjulikke emissioone kuid laiemas muidugi vähenevat kütusekulu. Kuigi teatud rolli selles suunas saavad mängida ka GPS-teenuse pakkujad, jäääb loomulikult tulemuslikumate pingutuste osakaal valdavalt siiski sõidukitootjate teha, nagu kinnitab ka näiteks Volvo Trucks esindaja ettekanne tänavusel logistikaseminaril.
Kuis edasi?
Käesoleva aasta üht suurimat tehnoloogiamessi CeBIT külastanuna võis märgata, et pea kõik telemaatikalahenduste tarnijad on jõudnud oma teenustes pakutava funktsionaalsusega enamvähem sama kaugele ning Eesti kohalike teenuste tarbijad võivad olla kindlad, et meie koduturul olevad lahendused on igati kaasaegsed. Erinevuseks saab pidada ainult võimekust lähiaastate tehnoloogiliste arengutega kaasas käia. Kuid millised need on?
- Tarkvaralise platvormi avatus ja paidlikkus, seda kolmest erinevast vaatenurgast:
- üha enam peab GPS-teenus suutma suhelda kliendi või koguni kliendi kliendi infosüsteemidega, lugema sealt näiteks sõidulehti ning varustama viimast teekonnaandmetega. Teenustearendajad peavad mõistma, et nende pakutav on vaid üks osa kliendi tööriistaportfellist ning kliendid soovivad üha vähem tegeleda erinevate tarkvarade vahel hüplemisele ning saada vastused oma äriküsimustele ühest kohast.
- Kuigi kaugeltvaatajale võib jääda mulje, et teenused on valdavas enamuses väga sarnased, on kõigil liitujail tihtipeale oma soove (näiteks aruandlusvormid vastavalt kasutaja äriprotsessidele), mille realiseerimine peab toimuma hõlpsalt ning erilahendused töötama jätkusuutlikult.
- Valmisolek liidestamiseks uute jälgimisseadmetega. Kui näiteks Eestis on sõidukid varustatud peamiseltpõhiliselt kahe (Eesti ja Leedu) seadmetootja pakutud riistvaraga, siis pole kaugel enam aeg, kus peab olema tagatud valmisolek andmete kogumiseks kümnetelt erinevatelt seadmetelt, millest enamus on valmistatud Hiinas või mõnes tema naaberriigis.
- Uute satelliittehnoloogiate tundmaõppimine ja integreerimine
Juba õige pea ning eriti Ida-Euroopas peame suutma unustada lühendi GPS, õigemini õppida teadma selle kõrval veel kaht-kolme satelliidisüsteemi: Vene päritolu Glonass (GNSS), Euroopa Liidu poolt loodav Galileo ning hiinlaste Compass. Kuigi kaks viimast on praegu pigem laborilaual kui reaalselt kasutatavas faasis, siis Glonassi toetavad seadmed on juba turul ning suurnaabri „riikliku süsteemi“ valmidus muutub usutavasti määravaks juba lähiaastatel. - Mobiilse andmeside pakkujate ning tehnoloogiate areng
Kuigi kõik mobiilioperaatorid liiguvad tavatarbija jaoks ühe standardsema andmeside ning madalamate hindade suunas, siis telemaatika ja machine-to-machine teenuseid loovad ettevõtted peavad suutma kaasas käia ka mobiilsidepartnerite sooviga pakkuda turvalisemaid ning töökindlamaid lahendusi, mis väga tihti nõuavad omaette arendustööd.
