Tihtipeale märkame veidi ekslikke sõnumeid meedias, kus räägitakse „GPS logistikatarkvarast“ kuid ometi teame, et kuigi GPS võib olla abiks paljudel puhkudel nagu autojuhi juhendamine või tehtud töö analüüsimine, jääb logistika kui valdkond ikka ja alati kontsentreeruma siiski pigem kaupade liigutamisele ühest punktist teise ning seda protsessi on võimalik tõhustada olulisel määral ka ilma GPS-ita.
Vedude planeerimine toimub tänapäeval paljudes ettevõtetes läbi logistiku pähe kogunenud harjumuste ning kogemuste. On välja kujunenud kaubaringid ja –liinid, mida kasutatakse nii igapäevaselt kui ka uute tellimuspunktide juurde jõudmiseks.
Sellisel meetodil on mõned tugevad eelised nagu näiteks juba sissetöötatud töövahendid ja harjumuspärased otsustusmudelid kuid leiduvad ka mõned negatiivsed küljed, millest on kaasaegse tehnoloogia abil võimalik üle saada ja mida kasutusele võttes on võimalik kokku hoida umbes veerand kogu ettevõtte (mitte ainult autopargi) kuludest tööjõule ning kasutatavatele vahenditele.
Kogudes kokku olemasoleva info autode, tellimuste ning teede kohta, on võimalik välja arvutada kõige optimaalsemad teekonnad kogu autopargile. Niimoodi võib olla veendunud, et sõidukid on alati kõige efektiivsemalt kasutatud ning logistiku ülesannetes inimesed saavad tegeleda vaid erijuhtumitega. Samuti ei ole ettevõte enam sõltuv mõnest üksikust inimesest, kelle peas oleva know-how äkiline kadumine võiks ettevõttele saatuslikuks saada, sest kogu tarkus on koondatud tehnoloogiasse, mida saavad kasutada kõik töötajad ning ka algajad logistikud.
Kuidas seesugune tarkvara töötab?
Selleks on tarvis andmeid eelnimetatud kolme hulga kohta:
- Sõidukid – nende mahutavus, eriomadused (näiteks külmik või kraana), maksimaalne lubatud tööaeg või läbisõit, garažeerimise asukoht jne
- Tellimused – maht, peale- ja maha laadimise asukoht ja lubatud aeg, kauba laadimiseks kuluv aeg, vajalikud eriomadused jne
- Teedevõrgustik
Oluline on mõista, et kuigi esialgu võib jääda mulje, et optimeerimisalgoritmi eesmärgiks võiks olla lihtsalt vähendada sõidu kilomeetried, on see veidi lühinägelik, sest kuigi sõidetud kilomeeter on üks selgemalt eristuv kulu liik, ei ole see mitte ainus. Optimeerimisalgoritm ei optimeeri mitte veokilomeetreid vaid tervele veoprotsessile kuluvat raha. Seepärast tuleb anda rahaline hinnang hulgale parameetritele nagu näiteks:
- Sõidukilomeetri hind
- Sõiduminuti hind
- Ooteminuti hind
- Laadimisminuti hind
- Veoprotsessi uue auto kaasamise hind
- Mahu ja sõidukilomeetri koosmõju hind (raskema autoga on ju kulukam sõita)
- jpm
Andes kogu selle info ette planeerimissüsteemile, arvutab mõne minuti jooksul välja teekonnalehed autojuhtidele nii, et kõigi kasutatavate ressursside koguhind oleks võimalikult väike.
Toon ka ühe rõhutatult rumala, kuid põhimõtet illustreeriva näite: kui auto töötund maksab 1€/h ja läbitud kilomeeter samuti 1€/km ning näiteks laadimisele kuluv aeg hoopis 1000€/minut siis on ilmne, et kaubad tuleb kohale viia ükskõik kui pika aja jooksul ning ükskõik kui pikki vahemaid sõites, peaasi, et laadimise aeg kestaks võimalikult vähe.
Praktikas oleme näinud, et ka Eestis võimaldab süsteemi kasutuselevõtt teenindada ära kõik ettevõtte laadimiskohad, läbides 20% vähem kilomeetreid, 10% vähema arvu autodega, kulutades tööaega vaid kindlaksmääratud piirides - seda kõike üheaegselt.
Paneb küsima, et kuidas ometi? Suur osa kokkuhoiust tuleb muidugi hulgast detailidest, mida igapäevaselt ei märka, kuid ühes punktis tuleb küll avardada senist mõttemudelit kaubaringidest ja –liinidest:
Nagu mainitud - optimeerimisalgoritm ei optimeeri ühe sõiduki teekonda vaid kogu ettevõtte veoprotsessi, mis tähendab, et kui näiteks Tallinnast liiguvad kaubad paljudes eri suundades, siis selleks, et üheksa autot saaksid sõita 30% vähemate kilomeetrite arvuga, võib üks auto sõita senisest koguni 200% suurema kilomeetrite arvuga kuid kogu ettevõtte kokkuhoid jääb ikka 20% ringi. Just seesugused kombinatsioonid jäävad inimliku planeerimise juures tavaliselt avastamata, kuna need pole ei harjumuspärased ega esmasel pealevaatamisel üleüldse mõistlikud. Küll aga selleks kohandatud tehnoloogia leiab need võimalused üles ning esitab need juba valmis planeeritud teekondadena koos oletatava raha ning muude ressursside kuludena.
Loomulikult ei toimu selle süsteemi kasutuselevõtt üleöö ning vajab pingutust pea kogu ettevõttelt kuid seda peamiselt mitte otseselt rahaliste investeeringute kuivõrd ajaliste ning meeskonna juhtimisele kuluvate protsesside läbiviimise näol.
Kuid tulemus on seda väärt, sest seeläbi:
- kindlustad ettevõtte jätkusuutlikkuse ka puhul kui seni kogu planeerimist teinud inimesed peaksid haigestuma või lahkuma, sest kogu know-how pole enam üksikisikute peades vaid jagatud kogu ettevõtte vahel kasutusel olevas süsteemis.
- hoiad kokku umbes veerandi kogu veoprotsessi kuludest